
Uskumatult raske on aegajalt iseenda isekus maha matta ning olla see hea ja südamlik inimene. Oli periood, kus ma mõtlesin vaid iseendale, mille tulemusena oli väga lihtne ennast tunda üksikuna. Nüüd siis olen mõelnud, et tahan olla sisemuselt samasugune inimene nagu mõned aastad tagasi, kui ma veel ei teadnud kui julm võib maailm olla. Igatahes teen tööd igapäev selle nimel et olla parem inimene. Niisiis... võtsin kätte ja tegin oma töökaaslastele pannkooke reede hommikuks. Pannkookide kõrvale ostsin piima ja moosi. Uskumatult hea oli vaadata inimeste reaktsiooni sellele, et ilma põhjuseta teeb keegmi midagi head. Peale selle et inimesed vaatasid rõõmsate nägudega mulle otsa oli mul endal sees jube hea tunne. Ma tundisn et teha teistele inimestele hea, annab iseendale aga tunduvalt parema enesetunde. Lõpuks tuleb see nagu bumerang minule tagasi. Olgu siis see aasta, kahe või hoopiski viie pärast. Maailm oleks tunduvalt parem paik, kui me enda kõrval olevaid inimesi ära ei unustaks ja käituks aegajalt isetult.
Niisiis... I DID IT... reede hommikul süüa kontoris pannkooke moosi ja piimaga....NÄMM :)